LIXU KA FOER

10-10-2012 14:01

LIXU KA FOER

Hau hakerek artigu ida ne’e atu reflete saída mak lixu ka foer, nia klasifikasaun, oinsa nia impaktu ba meio ambiente no saída mak sai solusaun ba kestaun ne’e.

    Lixu hanesan buat nebe mak lanesesariu no soe tiha ba liuron no ida ne’e rejulta husi atividade ita ema nian. Atu define diak, lixu hanesan diversidade rezidu solidu husi prosedensia oin-oin inkluzive mos husi ita nia hela fatin. Hare ba liña historia, automatikamente produsaun rezidu solidu ne’e aumenta ho kresimentu populasaun iha mundu nebe aas tebes.

    Hare ba orijem rezidu, ita adota klasifikasaun ida hanesan domestika, komersial, industrial, entûlus ka konstrusaun sivil, agrikola,  hospitalar no nuklear. Lixu domestika produzidu iha ita nia hela fatin, prinsipalmente restu husi hahan, surtahan, plastiku no seluk-seluk tan. Iha área komersial jera lixu hanesan surtahan, papelaun, platikus, kalen, hena, vidru no seluk tan.

    Iha setor industria, atualmente konsidera hanesan prinsipal jerador ba lixu komu restu produsaun alimentu, restu matéria prima, ai, metal, kulit, produtu kimiku etc. Kestaun indústria ne’e la fo impaktu deit ba kontaminasaun meio ambiente liu husi rezidu solidu nebe deskarta iha rai maibe afeta mos rekursu hidriku liu husi deskarte likida no kontaminasaun ar meius liberasaun gaz durante prosesu produsaun. Konstrusaun sivil kontribui mos hodi jera rezidu material solidu (restu sumentu, konkretu, papelaun, metal etc) no iha área agrikola sai dezafiu boot hanesan produtu kimiku (pestisida no fertilizantes) no embalagem produtu kimiku, ai, etc.

    Lixu nuklear hamosu husi atividade nebe involve sasan radioatividade liu-liu iha uzina nuklear, indústria bélika no bombardeamentu nuklear. Iha área saúde nian koñese mos hanesan lixu hospitalar nebe hamosu husi farmasia ka drogaria, postu saúde, hospital, no veterinária nebe kompostu husi seringa, vidru aimoruk nian, ekipamentu, algudaun, plastiku, orgaun animal no orgaun ema nian. Tipu lixu ida ne’e perigozu tebes tan ne’e nia tratamentu tenkiser espesiku no imediatu hahu husi koleta to’o dispozisaun final. Exemplu ida hanesan akontese asidente radiologiku iha sidade Goiânia, estadu Goiás – Brasil iha setembru 1987 nebe envolve elementu kimiku Cesio-137, kuandu aparelu nebe uja ba radioterapia husi hospital ida abandona hela iha sentru sidade. Akontesimentu ida ne’e konsidera hanesan maior asidente radioatividade fora husi uzina nuklear.

    Kuantu kompozisaun kimika, lixu klasifika ba organiku no inorganiku. Organiku ka biodegradável mak hanesan restu husi hahan, aifuan kulit, modo tahan no foer husi animal. Lixu inorganiku mos bele degrada maibe sistema degradasaun ida ne’e neneik tebes, lixu ho kompozisaun ida ne’e iha parte balun bele resikla no reutiliza fali.

    Diak, ita koñese ona oituan konaba lixu maibe ida nebe sai kestaun: saída mak problema husi lixu? ka, problema saída deit mak jera husi lixu?

    Ohin loron Lixu sai preokupasaun boot tebes ba sosiedade. Ita hotu rona no hare katak lixu ne’e problema boot ida. Iha sidade Dili kuandu hare ba bairo sira no bazar fatin,  lixu obriga ita hotu reflete no mosu pergunta iha ulun tambasa mak hau nia sidade foer hanesan ne’e? Pior liu kuandu ita hare kareta pasukan kuning nian liu iha ita nia oin, ita arrepia los ka lae? Foer nebe ita soe no akumula iha fatin ida hein pasukan kuning sira ba foti, nia ís atrai lalar no animal  sira seluk. Rezumindu, ita polui ita nia bairo no ita nia sidade. Kestaun limpeza la afeta deit ba panoramiku sidade nian no meio ambiente maibe ida ne’e torna mos problema sosial no ekonomiku ba nasaun.

    Konsekuensia husi akumulu sólidu ida ne’e sai ateru iregular, nia kontatu ho kondisaun klimatika, loron matan ho udan hamosu likida kor metan nebe toxiku tebes no eskore hodi kontamina bee. Ho fatu dala barak ita sunu lixu liu-liu pastiku reprodus doxinas nebe toxiku no provoka moras kanser. Lixu organiku ho tempu akumulasaun no degradasaun produs gas metanu no gas karboniku nebe afeta akesimentu global. Aliende ne’e, fo mos impaktu ba saúde ita ema nian hamosu moras hanesan kolera, disentri, febre amarela, malária, dengue no giardiasis.

    Wainhira ita rekoñese problema, nudar sidadaun diak ita hotu hanoin lisuk atu fo solusaun ba problema ida ne’e. Resiklazem sai hanesan solusaun ida nebe komun atu ajuda rezolve problema, ho teknika ida ne’e bele reaproveita lixu, aliende hamenus lixu iha sidade iha mos nia vantajem sosial no ekonomiku liu husi kria empregu no indústria resiklazem.

    Iha Timor, resiklazem sei sai hanesan asuntu foun ida ba sosiedade viza eskala industrial. Dala barak populasaun reaproveita lixu iha moris kotidiana no lixu hanesan aluminiu, kobre, besi tuan no seluk tan dala barak iha emprejariu balun mak sosa hodi exporta ba rai liur hanesan ba nasaun Indonesia. Koalia konaba resiklazem, bele mos aproveita lixu transforma sai energia eletrika no termika nebe ekolozikamente loos.

    Reaproveita rekursu rezidu hodi konverte sai enerjia, konsidera hanesan alternativa ida nebe viável hodi sibsitui kombustível fosil. Entaun ida ne’e sai opsaun diak ida atu reduza emisaun gaz nebe provoka efeitu estufa. Viza enerjia, ita nia governu enfrenta dadauk problema ida ne’e.

    Hareba kestaun rezidu solidu, husu atu loron ruma ita nia governu ka setor privadu ida kria inisiativa atu loke indústria ruma konaba resiklajem nebe bele ajuda rejolve problema nebe sita iha leten.

 

Julião Pereira

Laboratório de Métodos de Extração e Separação

Instituto de Química

Universidade Federal de Goiás – UFG

Goiânia - Brasil

 

Voltar

Procurar no site

proprietariu kimika